Tugevatoimeline hästi imenduv D3-vitamiin õlikapslis - 75 µg

D-Pärlid 3000 (75 µg)

• Tugev versioon D-Pärlitest, milles on 75 µg (3000 IU) vitamiini D3 külmpressitud oliiviõlis
• Tagab hea biosaadavuse, kuna vitamiin D on rasvlahustuv
• Luudele, hammastele, lihastele
• Toetab normaalset rakujagunemise protsessi
• Toodetakse samade kvaliteedi- ja ohutusreeglite kohaselt kui ravimeid

Annustamine Üks kapsel päevas. Kapsel võtta koos toiduga. Kapsli võib neelata tervelt või imeda. Kapsleid on soovitatav kasutada sügis-talvisel perioodil. Mitte ületada soovitatud päevaannust. Tähelepanu! Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana! oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku eluviisi. Netokaal: 80 õlikapslit = 15 g Koostisosad Mahuaine: Oliiviõli. Kapsli kate: Želatiin. Niiskusesäilitaja: Glütserool, puhastatud vesi. Vitamiin: kolekaltsiferool (vitamiin D3). Kakaopulber. Säilitamine Hoida toatemperatuuril kaitstuna otsese päikesevalguse eest. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. D-Pärlid 3000 on väikesed pehmed želatiinkapslid, millest igaüks sisaldab 3000 IU (75 µg) vitamiini D3. Vitamiin D on lahustatud külmpressitud oliiviõlis, tagamaks selle imendumise seedekulglast, kuna vitamiin D on rasvlahustuv. Pärlite suuruse tõttu on neid mugav neelata, kuid neid võib ka närida. D-Pärlite hea imendumine on uuringutega tõestatud.

Ohutus

Võite olla täiesti kindlad, et iga kapsel sisaldab täpselt nii palju D-vitamiini, kui on märgitud pakendil. Absoluutselt iga D-Pärlite partii on tootmisjärgselt läbinud analüüsid kvaliteedikontrolliks. Toode D-Pärlid 3000 on olnud Euroopa turul alates aastast 2007. D-Pärlid on Oslo Ülikooli teadlaste poolt testitud: uurijad manustasid suuremale osale sportlastele D-Pärlite kujul erinevaid annuseid vitamiini D,  osa grupist sai aga platseebot. Testi tulemused näitasid, et nii väikeseid kui suuri doose D3-vitamiini manustanud sportlastel imendus vitamiin hästi, samas platseebot saanud sportlaste D-vitamiini tase veres ei muutunud. Source: Baumann ACK. Effekt av vitamin D-tilskudd på 25(OH)D status. University of Oslo, July 2013. D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. See tähendab, et soolestikus imendumiseks peab sellega koos soolestikku jõudma kasvõi veidikene rasva. Nagu paljud teised, on D-vitamiin eluks vajalik. D-vitamiinil on palju erinevaid vorme, neist kõige olulisemad on D2 (ergokaltsiferool) ja D3 (kolekaltsiferool). D3 vitamiini sünteesib meie nahk siis, kui selle peale paistab piisav kogus päikest või muud sarnast tüüpi UV-kiirgust. Päikesest saadav vitamiin D on väga tõhus, kuid keha suudab seda toota üksnes siis, kui päike käib kõrgelt. Suures osas Euroopas on selline aeg ainult suvekuudel ning seetõttu ei suuda nahk muul ajal ise piisavalt vitamiini D toota. Vitamiini D2 saame me ainult toidust.Seda toodavad teatud seened ja taimed ultraviolettkiirguse toimel. Nii D2 kui D3 vajavad keha poolt aktiveerimist, et olla bioloogiliselt aktiivsed. Teadlased uskusid, et mõlemad vormid vitamiinist D on kehas üht viisi efektiivsed. Siiski, olenevalt kasutatavast mõõtmisviisist, on leitud, et D3 on 56-87 protsenti efektiivsem kui D2, kui vaadata nende võimet tõsta kehas D-vitamiini taset. Samuti talletub D3 rasvkoes kolm korda efektiivsemalt kui D2. * * Heaney RP, et al. Vitamin D3 Is More Potent Than Vitamin D2 in Humans. J Clin Endocrinol Metab 2010. Lapsed ning hooldekodu elanikud vajavad rohkem D-vitamiini kui täiskasvanud. D-vitamiinil on kehas palju olulisi funktsioone. Näiteks aitab D-vitamiin:

• kaasa normaalsele rakujagunemisprotsessile
• hoida luid ja hambaid normaalsena
• kaasa normaalsele kaltsiumi ja fosfori ainevahetusele
• hoida immuunsüsteemi ja lihaste tööd normaalsena

D-vitamiini allikad

D-vitamiinil on kaks põhilist allikat: Päikekiirgus ja toit.

D-vitamiin päikesest

D3 vitamiini sünteesib meie nahk siis, kui selle peale paistab piisav kogus päikest või muud sarnast tüüpi UV-kiirgust. Sedasi tekib D-vitamiini aktiivse vormi eelkäija, mis tuleb hiljem maksas ja neerudes muundada (hüdroksüülida), et sellest saaks aktiivne D-vitamiin. Päikesest saadav vitamiin D on väga tõhus, kuid keha suudab seda toota üksnes siis, kui päike käib kõrgelt. Suures osas Euroopas on selline aeg ainult suvekuudel ning seetõttu ei suuda nahk suuremal osal aastast ise piisavalt D-vitamiini toota.

Rusikareegel

Selleks, et keha saaks toota päikesevalgusest D-vitamiini, peab UV-indeks olema vähemalt 3 või kõrgem. UV-indeksit kasutatakse Päikese ultraviolettkiirguse intensiivsuse mõõtmiseks. Kui kahtlete, kas saate Päikesest D-vitamiini, vaadake oma varju. Kui teie varju pikkus on teie pikkusega sama või lühem, siis keha hakkab tootma D-vitamiini. Kui aga vari on pikem kui kõrgus, siis D-vitamiini ei toodeta.

D-vitamiin toidust

D-vitamiini leidub suuremas koguses ainult rasvastes kalades, näiteks lõhe, heeringas ja makrell. Lisaks leidub D-vitamiini vähesel määral ka lihas, piimatoodetes ja munades. Taimeriigis on D-vitamiini teatud seentes, kuid samuti vaid väikestes kogustes. Meie toitumispüramiidi juures on mõned parimad D-vitamiini allikad:

Tursamaks     Rasvane kala     Õlid     Munakollane    Või    Seened Toidu kuumutamisel kaotab toit mõningal määral D-vitamiini.

 

Suuremat vitamiin D annust soovitatakse:

• Tumedama nahaga inimestele, kuna nemad vajavad 5 kuni 10 korda rohkem päikesevalgust, et tekitada nahas sama kogus D-vitamiini kui vähese või puuduliku pigmentatsiooniga inimesed
• Kõigile, kes olenemata vanusest on osteoporoosi riskigrupis
• Inimestele, kes ei viibi õues või väldivad päikest
• Täiskasvanutele, kes kannavad suvel pikki rõivaid
• Hooldekodu elanikele
• Üle 70-aastastele, kuna eaka inimese nahk ei suuda enam nii palju vitamiini D toota.

Veganitele ja taimetoitlastele soovitatakse pidada kinni ametlikest soovitustest päikese käes viibimise kohta ning võimalusel tarvitada talvisel perioodil D-vitamiini toidulisandit. D-vitamiini sisaldus veres määratakse vereprooviga, milles mõõdetakse 25-hüdroksü-vitamiin D (25-(OH)D) taset ning tulemust väljendatakse nmol/l. D-vitamiini taset tõlgendatakse järgnevalt:

Ühik: nmol/l	Ühik: ng/ml
<12 nmol/l: sügav defitsiit 12-25 nmol/l: defitsiit 25-50 nmol/l: ebapiisav >50 nmol/l: piisav 75-150 nmol/l: optimaalne tase habraste luude ja neeruhaigusega patsientidel >ca. 200 nmol/l: üleannustemise oht	<5 ng/ml: sügav defitsiit 5-10 ng/ml: defitsiit 10-20 ng/ml: ebapiisav >20 ng/ml: piisav 30-60 ng/ml nmol/l: optimaalne tase habraste luude ja neeruhaigusega patsientidel >ca. 80 ng/ml: üleannustemise oht

> = suurem kui < = väiksem ku

Mõõtühikute teisendamine

• 1 nmol/l = 0,4 ng/ml
• 75mcg = 3000IU (Rahvusvahelised ühikud)

Vitamiini D taseme määramine

Kindlaim viis veres sisalduva vitamiini D taseme määramiseks on vereanalüüs. Tervetel inimestel ei ole otsest vajadust D-vitamiini taset veres mõõta. Siiski on teatud elanikkonna gruppidel soovitav kontrollida oma D-vitamiini seisu. Näiteks on see soovitatav neil, kelle eluviisi hinnates võiks arvata, et nad saaksid sellest kasu. Lisaks ilmsetele faktoritele, mis mõjuvad D-vitamiini taset, nagu päikesevalguse puudus ja kesine toidulaud, leidub ka muid tegureid: näiteks mõned ravimid võivad mõjutada organismi D-vitamiini omastamist, tekitades seeläbi suurema vajaduse selle vitamiini järele. Kuigi vananemisprotsess mõjutab meid sõltuvalt meie genoomist ja eluviisist erinevalt, leiavad kõik, et aja jooksul keha kulub ning ei toimi enam nii tõhusalt. See on osa normaalsest vananemisprotsessist ja võib mõjutada ka D-vitamiini kogust, mida vajame. Enamik keha rakkudest on varustatud D-vitamiini retseptoritega, mis on pisikesed rakkude pinnal olevad struktuurid, mida aktiveerib aktiivne D3-vitamiin. Kuna need retseptorid asuvad keha erinevatel rakkudel, siis see seletab ka asjaolu, miks D-vitamiin aitab keha eri funktsioone toetada.

• Immuunsüsteem

Kui avastati, et mitmesugused valged verelibled nagu makrofaagid ja dendriitrakud ning T- ja B-lümfotsüüdid on varustatud D-vitamiini retseptoritega, siis selle tulemusena sai selgeks, et D-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele toimimisele. D-vitamiin on nimelt vajalik nende immuunrakkude ülesannete täitmiseks. Näiteks on näidatud, et D-vitamiin aktiveerib rakutuumas olevad geenid; need geenid kodeerivad viiruste, bakterite ja seente elytegevust pärssivaid peptiide. Meie immuunsüsteem saavutab maksimaalse efektiivsuse teismeliseeas. Isegi tervetel eakatel inimestel muutub immuunsüsteem selliste uute nakkuste suhtes haavatavamaks, millega ta varem kokku puutunud pole. Eakatel inimestel on veres vähem valgeid vereliblesid, kuid samas põletiku tase on kehas kõrgem kui noorematel inimestel. Seega peaksid vanemad inimesed pöörama erilist tähelepanu piisava D-vitamiini saamisele.

• Luukude

Meie luude arengu tipp saabub 20–30-aastaselt. Pärast seda muutub luukude aeglaselt kergemaks ja poorsemaks. D-vitamiin on vajalik normaalsete luude ja hammaste jaoks, kuna D-vitamiin aitab säilitada normaalset kaltsiumisisaldust veres ning on vajalik luudele ja hammastele kaltsiumi imendumiseks. Alates 40. eluaastatest toimub luumassi järk-järguline vähenemine. Meestel kaob aastas umbes 0,5% luumassist, kuid naised kaotavad luumassi hinnangluselt kaks ja isegi enam korda kiiremini.

• Lihaste töö

Ka meie lihased vajavad normaalseks toimimiseks D-vitamiini. Lihaste kokkutõmbumisvõime sõltub kaltsiumiioonidest ning nagu varem mainitud, reguleerib D-vitamiin vere kaltsiumisisaldust, seega ka lihaste tööd. Vananedes väheneb D-vitamiini retseptorite arv lihaskoes. Selle tulemuseks on lihasmassi ja lihasjõu järk-järguline vähenemine. Seevastu südamelihast see oluliselt ei mõjuta.

• Nahk ja limaskestad

On teada, et naharakud toodavad D-vitamiini eelkäijat vaid siis, kui nahk on katmata ja paistab spetsiifilise intnsiivusega UV-kiirgus (lainepkkusega  290–315 nm). Tegurid, mis takistavad või vähendavad päikesevalgusest D-vitamiini tootmist, on tugev õhusaaste, keha katvad riided, tume nahk, päikesekreemi kasutamine, rasvumine, kõrge iga ja päikese asukoht taevakaarel liiga madalal. Vanuse kasvades väheneb kollageeni ja elastiini kogus ning nahk muutub lõdvemaks ja kortsulisemaks. Nahk ei tooda enam nii efektiivselt D-vitamiini ja seedetrakt ei imenda enam nii tõhusalt D-vitamiini.